TEISIPÄEV TALLINNAS
Täna ärkasid meie rühma tüdrukud varakult, et ennast iluteraapia võtteid kasutades korda seada, sest pealinnaminek pole niisama asi.
Kella 7 ajal kogunesid kõik meie maja lapsed õue bussi ootama. Kahju oli tüdrukute rühma kasvatajast, kes tervislikel põhjustel ei saanud kaasa sõita. Leppisime kokku, et igaüks suudab vastutada enda käitumise eest ja endale ega teistele häbi ei tee.
Suur buss sai uniseid ootusärevaid kuid rõõmsaid reisihuvilisi lapsi täis. Peagi läks lahti kaardimänguks, kuulati MP-3 –st lemmiklugusid , näksiti pirukaid ja rebiti niisama kildu. Peaaegu kõigil oli pinginaaber ja seega ei läinud pikk tee igavaks, sai lobiseda. Mina istusin Mergitiga. Vahepeal käisin poistega kaarte mängimas, kuid sain kaks korda pähe. Kasvataja Davis mängis profilt ja eks tal oli hea meel ka selle üle, et võitis meid.
Varsti hakkasidki Tallinna tornid paistma. Esimese külastuskohana ootas meid loomaaed. Sealsamas pakuti kohe hakatuseks kuuma seljankat. Mõni sõi, mõni mitte. Külastuskäigule loomaaias tuli meiega kaasa giid. Suundusime lindude juurde. Nägime üleni valget kurge, kes läks puupakule ja hakkas peaga üles-alla noogutama, samas käis nokk kinni-lahti ja ise veel vehkis tiibadega ka. See oli meile väga naljakas vaatepilt. Teiste loomade kõrval, keda nägime, meeldis kõigile üle kõige troopikamaja. Seal oli igasuguseid putukaid, ämblikke, madusid, kalu, ahvide sugulasi ja kummalise välimusega lindu tuukanit. Alligaatoriga ühes majas oli kolm šimpansi. Need loomad meeldisid mulle kõige enam. Usun, et kõigile , sest nad on ju inimeste sugulased. Üks ahv tegi seal trikke: ronis köitel, lehvitas, tegi nägusid, hüppas vastu puuri ees olevat klaasi ja taas otsast peale. Giid rääkis, et neid ahve on võimalik välja õpetada. Mõned lapsed tegid ahvidele ise nägusid ja ahvid ahvisid neid järgi. Huvitav oli jälgida ka müraka tiigri tegemisi. Ühes suures majas elasid elevandid, ninasarvikud ja maod. Kahju sellest, et ma elevanti ei näinud. Mõned meist nägid vaid selle suure looma tagumist poolt. Nalja kui palju!
Järgmine koht, kuhu meid viidi oli “Tallinna Telegraafi” hotell. Seal võeti me joped ja riputati meie imestuseks riidepuule, mitte ei pandud nagisse. Peagi tuli majajuht, kes jagas meid kahte gruppi-tüdrukud ja poisid ning seejärel läksime teisele korrusele uudistama. Nägime tuba, milles ööbimise eest peab välja käima 8000 krooni. Seejärel läksime hotelli spaasse, kus oli suur bassein, millesse oleksin kohe tahtnud sisse hüpata, samuti mullivanni. Kõige rohkem meeldis mulle aurusaun ja selle maja duššikabiinid. Väga stiilselt olid kujundatud ka tualettruumid.
Hiljem maja tutvustamist lõpetades tegi see juhendajamees nalja, et kui ma tulevikus Tallinna satun, siis tulen kindlasti sinna hotelli. Onju!
Hotelli söögisaalis oli algul laual vaid nuga kahvel ja mahl. Istusime kuuekesi Gerli, Ave Mirjam, Janar, Kaarel ja mina ning ootasime teenindust. Kõhud olid piisavalt tühjad, kuid suutsime kõik kombekalt käituda. Ümbrus ja kaunilt kaetud laud andsid mõnusa olemise nii et tavalised friikartulid kotleti ja salatiga ning šokolaadiküpsised maitsesid kui parim piduroog.
Järgmisena suundusime Raekoja platsile, kus külastasime muuseumi, mis oli ääretult huvitav. Seal olid mõnusad toolid, milles istuda ja kuulata, mida põnevat pajatati. Raekoja juures kohtasid Raigo ja Renee oma Tallinna sõpra, kellega oli hea üle hulga aja juttu ajada.
Kohtusime Egerti ja Kevini tugipere tädiga, kes tõi poisid ka Raekoja juurde, pakkus kõigile kommi ning jättis seal lastega hüvasti.
Nüüd sõitsime bussiga lennujaama. Põnev oli läbida turvakontrolli. See tehtud võisime taas bussi minna ja teha tiiru umber lennuvälja. Läksime päästeameti majja. Saime istuda tuletõrje masinas sees ja uurida kõike, mis seal oli. Vahvad olid skuutrid, mida näpuga katsuda lasti. Poistele meeldis seal eriliselt, sest poisid ja masinad on nagu kokku liimitud.
Lennuväljal nägime veel maanduvaid ja startivaid õhusõidukeid. Ronisime ühte torni, millest paistsid lennuvälja tuled . Vahva! Oleksin tahtnud ise ka lennukiga sõitma minna! Raigo, Renee ja Kristo rääkisid, et nad on lennukiga kunagi sõitnud. Paljudes tekkis väike kadedus, et vaat, mida nemad juba teinud on!
Olime bussis kodusõiduks valmis! Meile toodi teemoonaks einesaiu ja mahla. Meid juhendanud giid ütles hüvastijätusõnad ja meie tänasime teda imetoreda päeva eest. Gerli andis talle lastekodu poolt kingituse.
Ja siis läks pugimiseks lahti! Päev oli väsitanud kõiki ja saiakesed kadusid kui imeväel.
Tagasiteel sai palju nalja, sest olime ju muljetest pungil. Enne Tilsit koristasime bussi ära, sest kes siis enam viitsib kui juba kodu paistab, sest kell näitas saabudes kümnendat õhtutundi.
Suur tänu tantsurühmale “Lee” ja Maido Saarele, kes tegi võimalikuks meie Teisipäevase Tallinna reisi.Anne Jõela 8.klass